Olete lahkesti oodatud  teisipäeval, 30. jaanuaril kell 16.00 (Lossi 3-304) kuulama Elimar Schubbe saksakeelset ettekannet

„Werner Bergengruen – ein deutschbaltischer Dichter im geistigen Widerstand gegen den Nationalsozialismus“.

1934. aastal Tallinnas sündinud ja terve elu ajakirjanikuna töötanud Elimar Schubbe kõneleb baltisakslastest ja kirjanik Werner Bergengruenist (1892-1964), kes oli omal ajal üks tuntumaid baltisaksa kirjanikke Saksamaal. Tema teosed „Surm Tallinnas“ (tegevuspaigaks sõja järel hävitatud Kopli surnuaed) ja „Nii taevas kui ka maa peal“ on ilmunud ka eesti keeles. Neist muuhulgas viimase tõlkimise eest sai tõlkija Mati Sirkel 2014. aastal Eesti riikliku kultuuripreemia ja 2014 Saksamaal Friedrich Gundolfi nimelise auhinna saksa kultuuri vahendamise eest välismaal.

Werner Bergengruen sündis 1892 Riias arsti perekonnas ja saadeti vanemate otsusel 1903 Saksamaale õppima – seda on ta ise nimetanud „väljarebimiseks loomulikust keskkonnast“ ja deporteerimiseks“ (Bergengruen 1986: 108). Bergengruen tegutses peale õpinguid ja sõjas osalemist ning enne kirjandusele pühendumist ajakirjanikuna. Ta kirjutas eripalgelisi teoseid ning sarnaselt mitmetele teistele balti kirjameestele tõlkis ka vene kirjandust. 1936. aastal pöördus ta katoliiklusse. Bergengrueni üheks edukaimaks romaaniks oli „Der Großtyrann und das Gericht“, mille tõttu ta 1937 saksa riiklikust kirjanike kutseühingust Reichsschriftumskammer välja heideti, põhjendusega, et oma kirjandusliku tegevuse iseloomu tõtta ta sinna ei sobi. Mitmed oma teosed (sh. „Nii taevas kui ka maa peal“) avaldas ta seejärel illegaalselt ja tema kriitiline suhtumine natsionaalsotsialismi on ka käesoleva ettekande üheks teemaks. Elimar Schubbe kirjutab: „Pärast seda, kui mu (väga hea) saksa keele õpetaja lõpuklassis arvas, et ma olen Bergengrueni teost „Nii taevas kui ka ma peal“ valesti interpreteerinud, kirjutasin ma Bergengruenile ja küsisin, kas ta oma romaanis diskrimineeritavate vendidega sümboolselt mitte natside poolt taga kiusatud juute silmas ei pea. Bergengruen vastas: „Ma tahtsin kirjutada romaani moraali põhiväärtustest, väljendasin loomulikult aga ka oma seisukohta kaasaja suhtes.“ Bergengrueni 1944. aastal kirjutatud luuletus „Die letzte Epiphanie“ (kogumikus „Dies irae“, 1945) ettelugemisega alustati 1962 Jeruusalemmas sõjakurjategija Adolf Eichmanni kohtuprotsessi.

Lähemalt võib Bergengrueni kohta lugeda Tartu linnaraamatukogu blogist: https://lugemissoovitus.wordpress.com/2015/03/20/werner-bergengruen-surm-tallinnas/

Bergengrueni tütre Tallinna-külastusest võib lugeda siit: https://tallinn.postimees.ee/2513221/bergengrueni-looming-kui-baltisaksa-entsuklopeedia

Sellest aga, kuidas „Surma Tallinnas“ Eesti liitumisläbirääkimistel ELiga ette loeti, on pajatanud Mart Laar: https://www.ohtuleht.ee/386177/mida-mart-laar-tahtsatele-tallinna-kulalistele-ekskursiooni-tehes-raagib

Elimar Schubbe on sündinud 1934. aastal Tallinnas. 1939. aasta viis nende pere Warthegausse ja sealt edasi endise Ida-Saksamaa nõukogude tsooni, kust alles 1945. aastal jõuti Lääne-Saksamaale. Elimar Schubbe on õppinud ajalugu, majandust ja teoloogiat. Ta on pikka aega tegutsenud ajakirjanikuna ning lööb tänaseni aktiivselt kaasa Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi fraktsioonide töös ja kohaliku kiriku (Bonn) tegevuses.

Lisaks on Elimar Schubbe baltisakslane, kellel on palju teeneid Eesti ja Saksamaa koostöö tihendamisel ja kes Eesti patrioodina on toonud siia hulgaliselt Saksa turiste, et neile Eestit ja selle ajalugu tutvustada. 2014. aastal sai ta EELK koostöömedali. Lähemalt saab tema kohta saab lugeda siit: https://www.postimees.ee/1859727/saksa-pensionar-toob-eestisse-sadu-turiste

Ettekanne toimub koostöös Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Eestis.

Kõik on lahkesti oodatud!