Saksa Kevade raames on Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) kohtumine saksa kirjaniku, luuletaja ja tõlkija  Mirko Bonné ga, temaga ajab juttu kirjandusteadlane Dieter Neidlinger.

Vestluse keskpunktis on Mirko Bonné 2017. a Saksa Raamatuauhinnale nomineeritud romaan  „Heledam kui päev“ („Lichter als der Tag“), millest ilmub katkend ajakirja Akadeemia maikuu numbris. Üritus toimub saksa keeles, sünkroontõlge eesti keelde. Üritust toetavad: Goethe Instituut Eestis ja Tartu Saksa Kultuuri Instituut. Info tel 736 1374.

Mirko Bonné

Saksa prosaist, luuletaja ja tõlkija Mirko Bonné (s.1965) on seni eesti lugejale tundmatu autor, kelle kolm viimast romaani, mis mõtteliselt moodustavad prantsuse triloogia, on kõik kandideerinud Saksa raamatuauhinnale, st valitud aasta kahekümne parima romaani hulka. Selline tunnustus teeb Bonné’ st kahtlemata kaasaegse saksa proosa tähelepanuväärse autori.

Mirko Bonné  tuleb kirjandusfestivalile tutvustama oma viimast romaani „Heledam kui päev“ („Lichter als der Tag“, 2017), mille esimene peatükk ilmub ajakirja Akadeemia maikuu numbris. Seda romaani sõprusest ja armastusest, reetmisest ja valust ning  julgusest ummikust väljapääsu otsida, on arvustajad nimetanud J. W. von Goethe romaani „Hingesugulased“ („Wahlverwandschaften“) tänapäevaseks versiooniks, mis on poeetiline, aktuaalne ja põnev.

Romaani keskmes on neli lapsepõlvesõpra, kaks poissi ja kaks tüdrukut. Nende sõprus mureneb, kui mõlemad noormehed armuvad samasse tüdrukusse. Armastus salatakse maha ning moodustuvad valed paarid. 15 aastat hiljem kohtab peategelane Raimund Hamburgi raudteejaamas juhuslikult noorpõlve armastust ja ei suuda enam leppida oma elu tühjusega.

„Heledam kui päev“ on poeetiline ja melanhoolne (armastus)romaan depressioonist ja tervenemisest, valgusest ja impressionistlikust maalikunstist. Lapsepõlve metsikus aias ja Hamburgi raudteejaamas kogetud eriline valgus ning varase impressionisti Camille Carot maal „Nisupõld Morvanis“ on peategelase juhtmotiivid, mis aitavad tal minevikuvarjud selja taha jätta ja elus uue lehekülje pöörata. Romaani viimases kolmandikus meenutab peategelase eneseleidmise teekond lausa kriminaalromaani: tütre röövimine, põgenemine Prantsusmaale, maalivargus.

Mirko Bonné elab Hamburgis. Ta alustas luuletajana 1990ndate keskpaigas, on töötanud ajakirjanikuna ja palju reisinud. Ta on tõlkinud saksa keelde John Keatsi, William Butler Yeatsi ja Emily Dickinsoni loomingut. Teda kui luuletajat on tugevasti mõjutanud Georg Trakli luule, tema proosa on lihvitud ja tundlik.

Bonné loomingu põhiteemad on maastikud, mälestused (ka läbieletu tõrjumine) ning elujõu ja väljapääsu otsimine. Bonné’le meeldivad intertekstuaalsed mängud, vihjed maalikunstile ja kirjandusklassikale. Bonné nn prantsuse triloogia varasemad romaanid „Kuidas me kaome“ („Wie wir verschwinden“, 2009) ja „Ei iial enam öö“ („Nie mehr Nacht“, 2013) ning Saint-Exupéry ja „Väikese printsi“ jälgedele viiv kõrbemuinasjutt  „Tõrksus“ („Widerspenstigkeit“) on kantud samadest teemadest ja õhustikust.

Linda Jahilo